Sinu keskkond on tugevam kui sina. Lause, mida ma olen kuulnud väga palju alates sellest hetkest, kui hakkasin aktiivselt tegelema investeerimisega. Alguses see mind väga ei häirinud ja ma mõtlesin, et mina saan raudselt loodusreeglitest mööda viilida, kuid siis ühel hetkel võtsin aja, et vaadata oma toredasse minevikku. Ütlen teile saladuskatte all, et enda analüüsimine pole üldse lõbus või mõnus tegevus, see on pigem selline „klirr“ tunne, kus avastad, kuidas oma peas võid arvata mida tahad, aga reaalsus on miskit muud.
Samas tunnetan vaikselt, et keskkond tõesti mõjutab inimesi. Selle kohta on ka üks hea lause: “Kui tahate õnnelikke töötajaid, palgake õnnelikke inimesi!“ – kusjuures see on reha, mille otsa olen ise mitu korda astunud, kui olen palganud inimesi, kelle puhul on kohe näha, et nad ei ole hetkel heas kohas oma elus, ja ma ikka arvasin, et ah küll läheb paremaks – no ikka ei lähe küll ja kokkuvõttes kannatab kogu meeskond. Lihtne näide oleks see – kui teid ümbritsevad inimesed, kes on õnnetud ja rahuolematud oma eluga ega soovi kuskile elus edasi liikuda, siis on ka teil seda raske teha. Miks see nii on? Kui te hakkate rääkima kõikidest põnevatest asjadest, mida te teete ja saavutate ning milliseid väljakutseid tahate vastu võtta, siis nad ei ole õnnelikud koos teiega. Kas teie sõbrad ja tuttavad toetavad teid või ütlevad teile, et see on vale ja riskante? Kusjuures, see on hetk, kus paljud loobuvad, sest nad arvavad, et kui mu pere, sõbrad või keegi veel nii ütles, järelikult nii ongi.
Meie elukaaslasega Hispaanias puhkamas, sest Eesti ilm ei soosinud meie arengut piisavalt.
Kuna ma arvan, et kogemuse põhjal on ikka kõige lihtsam selgeks teha oma mõtteid, siis räägin kuidas erinevad keskkonnad on mind elu jooksul mõjutanud. Ma olin üsna ego ja arvasin, et mind keskkond ei mõjuta ja ma teen oma asja no matter what, siis tegelikult eksisin räigelt. Kui ma olin nii umbes 25-aastane, tulin geniaalse idee peale teha üks firma, mis sisuliselt pakkus inimestele hambaravi kindlustust. Ilmselgelt jagasin seda ideed oma sugulaste ja sõpradega, ja sain seal palju „konstruktiivset kriitikat“ stiilis, kas ma olen ikka kõik asjad enda jaoks läbi mõelnud, ma teen ikka seda valesti ja kuidas kellegil pole seda teenust nagunii vaja ja üleüldse mõtetu asi. Ma ikkagi pingutasin ninast veri väljas ja sain lõpuks toimiva asja, mis isegi eksisteeris umbes 7 aastat. Reaalne elu oli see, et ma kartsin väga selle kõigega alustada ja vajasin meeletult toetust. Tagasilööke tuli järjepidevalt ja kõik need „toredad“ arvamused surusid mind nii alla, et ma ei suutnudki kunagi selle firma teenust müüa, sest ma jäin ise ka lõpuni kinni mõttesse, et keegi ei taha seda teenust. Lõpuks ma panin firma kinni, sest muud ärid tundusid tähtsamad. Need muud ärid olid jällegi sellised, kus ma kunagi kriitikat ei saanud oma tuttavatelt, seega mul oli lihtne neid alustada, müüa ja arendada, samuti mu äripartner koguaeg rõhus, kui vajalikud ja head need on.
Väga raske on areneda keskkonnas, kus sulle öeldakse: ära arene, ära riski, tee nii nagu sulle kästakse. Samas, kui sa oled positiivses keskkonnas võib see aidata sul edukaks saada palju kiiremini kui sa arvad. Minu viimane kõige positiivsem näide on minu iidol Kristi Saare, keda ma igapäevaselt salaja kummardan nagu usklikud Jumalat (plakat ainult puudu). Ma käisin esialgu temaga lobisemas nii 90 jevro eest, et saada tunda veidikenegi tema tarkust ja nagu kuulsustega ikka pilti ka koos teha, ning mõni aeg hiljem käisime töökaaslastega tema koolitusel. Ma olin selleks ajaks pikka aega mõelnud esimese üürikorteri soetamisele, aga ei suutnud kuidagi oma hirmust üle saada. Kristi tegi koolitusel oma võlutrikke, vee peal küll ei kõndinud, aga peaaegu, ja inspireeris mind tugevalt, peale mida ma võtsin munad pihku ja taotlesin laenu ning läksin lõpuks ka esimest peldikkorterit vaatama. Alustasin ikka LHV-st, kuna seal mul pikaajaline liikmelisus ja ühtlasi mulle meeldivad need tädikesed, kellega sa seal suhtled, neil on alati hea tuju. Mis te arvate, kas ma sain laenu? Loomulikult sain ja saime korteri hinnas ka alla nagu win-win situation. Ma jagasin oma ägedaid edusamme ka Kristi Saarele, et tal muidu igav elu äkki. Ja see pole veel kõik (nii hea lause eksole, ma võtsin selle topshopi reklaamidest) – ma juba mõtlen, kuidas soetada järgmine üürikorter ja teoorias ma isegi leidsin rahastuse, iseasi kas see ka praktikas töötab. Seega, kui me oleme positiivses ja toetavas keskkonnas, siis me oleme veel edukamad ja õnnestume rohkem, kui me seda esialgu ise planeerime.
Veel üks hea keskkonna näide on mu üliarmas elukaaslane, õigemini ta on hea näide peaaegu ükskõik millele. Kuna mina olen nüüd hull säästu ja investeerimiskunn ning koguaeg räägin talle ka kõikidest oma tegemistest, siis on tema ka vaikselt minuga sellele hirmsale säästuteele tulemas. Üldiselt tal ongi nii, et alguses punnib vastu minu mingitele geniaalsetele plaanidele, mis ma jälle välja mõelnud olen, ja kui ta saab aru, et vastupanu on mõtetu, siis ikkagi läheb asjaga kaasa. Nii me olemegi 2 aasta jooksul käinud koos reisidel, osalenud erinevatel koolitustel, läinud koos investeerimisklubisse jne. Ehk vahest saate te ka ise olla kellegile teisele positiivne keskkond ja mõjutada ennast ümbritsevaid inimesi. Vähemalt minul on see igapäevaselt todo listis – käi ja loe moraali vähemalt ühele tuttavale, miks peab säästma raha, miks pensioni sambad on olulised ja kuidas kõigil on vaja ikkagi rikkaks saada. Kusjuures, nii naljakas kui see ka ei ole, väga paljud teevad minu möla järgi nagu see oleks mingi riiklik kohustus või muidu saab trahvi.
No nii, mis me sellest siis õppisime – ikka seda, et tuleb teha kiirelt üks analüüs, mis keskkonnas te olete ja kellega ennast ümbritsete, seejärel tuleb antud ringist eemaldada kõik negatiivsed asjaolud või inimesed ja olla rohkem nende inimestega kellel on teile positiivne mõju.