Lähme deidile kallisse kohta….kohtusse

 

    Tehniliselt ma siin jaanuari kuus lubasin suure suuga teha postituse one by one ehk kuidas investeerida, aga noh teate küll, kuidas nende uusaasta lubadustega on – veebruari kuuks asjad vajuvadki ära, seega oleme ilusti graafikus. Tegelikult juhtus jaanuari lõpus rida asju, mille tõttu langesin nagu uinuv kaunitar voodisse, aga mitte magama, vaid hoopis ärevusega sõbraks saama. Kuigi ma väga tahaks jagada oma kõiki põnevaid Santa Barbara seikasid, siis kahjuks seekord jagan ainult kuidas keegi suurepärane inimene viia deidile kohtusse. Muidugi, kui oled juba miljokas, siis võib see üsna lõbus tegevus olla (tegelt mitte, aga kasutame fantaasiat). Selline new year new me rohepööre, kus kõik teie ägedad plaanid keeratakse täiesti maatasa ja madalamale kui muru.

Mina torni otsast Ida-Virumaa kinnisvara nillimas, sest sinna ikka ei viitsiks kedagi stalkimas käia.

   Nagu kõikide muinasjuttude alguses, siis kerime ka nüüd aja esialgu tagasi iidsetesse aegadesse. Nii eelmine aasta, kui olin parajasti Hispaanias puhkamas, ütles mu ema mulle kuldsed sõnad: „Tavai Maarja, vea oma tagumik välja külma ilmaga, et sul oleks ka raskused elus, aga et need raskused oleks pigem kehva tuulise ilmaga jalutamine, kui mingi muu kräpp.“ Pean nüüd tõdema, et ta motiveerival lausel oli vägagi hea mõte, mida mina sel hetkel kahjuks kinni ei püüdnud (tuul oli raudselt süüdi). Mu ema tahtis mulle tegelikult öelda, et meil kõigil on nagunii raskused elus – aga millised?? Kas need on halvaks läinud kohv ja paha ilm või hoopis 2 kohut ja politseiuurimine. Võite kolm korda arvata, mille mina seekord üllatusmunast sain. Paneb mõtlema eksole, et äkki oleks ikka tasunud jaanuarikuus jalutada kehva ilmaga ja seda oma raskuseks tituleerinud. Asja iroonia on muidugi selles, et üritasin seda olukorda sujuvalt vältida nii 2 aastat, aga no kuhu sa põgened allveelaevalt. Võtsin siis oma hapuks läinud raskused ette ja kirjutasin oma advokaadile, et äkki ta tahab ka rikkaks saada, mul siin raha vedeleb tühja, hakka või põletama juba.

  Kuidas see juhtub üldse, et inimene langeb nii madalale, nagu mina ja veel terve hunnik eestlasi, ning läheb kellegiga kohtus oma tüli klaarima, sest nagu te teate on kohtud vägagi üle koormatud? Nüüd võin küll öelda, et ärge muretsege, expert Maarja jagab teile nippe – sari kohtukülastaja aastast 2016 and keep on going. Mul varsti seal oma isiklik kohvitass kah.

   Kuidas see kohtus deitimine siis üldse käib? Ma ütleks, et see pole päris nagu Tinder, et swaibid ja laigid inimesi, pigem tuleb otsida keegi tuttav inimene, kellega väga tahaks vaielda, aga samas tahate veenduda, et nad ei saa teile unmach teha kui nad järsku ära väsivad. Näiteks kui lähete kellegiga lahku, aga soovite ikkagi inimest viia viimasele deidile kuskile kallisse kohta ja teda ka samal ajal närvi ajada, siis see oleks kindel valik teile. Kui juba kutsumiseks läheb, siis ärge unustage avaldusse lisada, et vastaspool maksab hiljem kõik kinni, sest keegi ju peab pinget ka kruvima. Lisan mõned vähem olulised nüansid ka juurde – üks arukas advokaat ei teeks paha, sest noh kui juba lähed kohtusse, siis teada värk, et endal mõistust pole piisavalt, mingid tõendite moodi dokumendid võiks ka olla, selles mõttes, et paber kirjaga „ ta on süüdi“ pole nagu piisav. Tahaks öelda, et võtke oma raudne närv ka kaasa, aga seda pole isegi minul kuigi ma nii 5 korda harjutada saanud juba.

   Järelikult oli mingil põhjusel mul vaja veel harjutada, seega võtsin kampa oma vana tuttava „süüdlase“ (meil juba kind of connect tekkinud, seega ei raatsinud kedagi uut otsida) ning otsustasin, et oh tal on kindlasti elu igavaks läinud, läheks istuks vahelduseks koos kohtuniku ees. Aeg on näidanud, et lähenemiskeeld ei hoia teda minust eemal, siis vähemalt saame kokku vanas tuttavas keskkonnas ja saame üksteisele Tere öelda.

    Kusjuures kohtus käimine pole üldse nii hirmus, kui arvata võiks. Toon teile mõningad olulised punktid välja, mis ma selle käigus õppisin, et oma armsaid lugejaid ka maha rahustada.

  1. Kõige tähtsam on kogu protsessi käigus jääda rahulikuks, seega sõimata mõnd riigiametnikku selle pärast, et ta oma tööd teha ei oska, pole kindlasti hea otsus. Näiteks mina karjusin telefonis lastekaitse peale kunagi, aga see pole ju tema süü, et ta ei viitsinud dokumente lugeda ja oma tööd teha. Muidugi nii nagu mina, ei saa te kellegilt plusspunkte.
  2. Suhelge teise osapoolega kirjalikult ja jätke kõik vestlused alles – ja mida mahlakamad vestlused, seda põnevam on riigiametnikel ja seda suurem on tõenäosus jälle neid enda poolele saada. Ärge unustage materjali töötlejatele popkorni ka pakkuda.
  3. Hankige endale advokaat, kes on tegelenud kohtutes vastava valdkonnaga – vale advokaadiga kohtusse kellegiga mölisema minna on sama hea nagu Bikerite mootorrattad üksi ümber lükata – peksa saamine garanteeritud.
  4. Koguge endale kohe eos raha vaidluse tarbeks – advokaadi hinnad hakkavad 150 eur+ tunnis ja ühe tunniga te kindlasti muffigi vaieldud ei saa. Kes see siis tahaks, et deit oleks läbi 5 minutiga, vaja ikka hr Velloga detailselt arutada, kas porgand on punane või sinine. Rikub kogu põnevuse ära nii.
  5. Nutta on lubatud ainult kodus patja – muidu tembeldatakse teid suht kiirelt ebastabiilseks, sest noh, kes see tänapäeval oleks näinud normaalset tunnetega eestlast.
  6. Tehke võimalusel koostööd kõigi seotud osapooltega – kui te just ei taha, et keegi teid kuskile teraapiasse saadaks, mille eest te kokkuvõtteks peate peale maksma. Näiteks minu laste isa küsis kohtus, et juhul kui üks lastest pole oma kooliga rahul, siis ma olen kohustatud lapse kooli vahetama, loomulikult ma tulin vastu. Nii naljakas kui see ka pole, siis antud laps ei tahagi kooli vahetada. Teisele lapsele kahjuks härra selliseid uhkeid privileege ei küsinud, ju polnud lemmiklaps vms.
  7. Ning lõpuks kõiki võite tuleb tähistada – aga ärge minge uuele tiirule.

    Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kui teil vähegi kannatab teise osapoolega kokkuleppele jõuda, siis soovitan seda teha. See säästab raha ja närve. Kes pole veel aru saanud, siis tegemist on väga kalli deidiga, mille puhul kunagi ei tea palju see teie rahakotist dollareid välja viib, hullem kui golddiggeri välja viimine. Vastasel juhul te lihtsalt investeerimiseni ei pruugigi jõuda ja noh ilmselgelt siis, mis investeerimisblogi ma teile teen, kui mitte kellegil pole pappi, mida investeerida. Mina läksin iga kord vaidlema kui nägin, et mul kahjuks ei ole mitte ühtki muud väljapääsu ja see oli minu ainus pääsetee rahulikuks eluks, ning nagu näete, ka see ei aidanud mind 100%, sest oleme ju hetkel aastas 2025 vol 6 ja 7 tegemas…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga