Testament – ehk kuidas ma surema hakkasin
Oktoobrikuu on Halloweeni kuu, seega räägime minu ühest lemmik teemast „Surm“ ja sealjuures muidugi ka testamendist. Kas sul on juba testament tehtud? Mul küll on ja kõik mu sugulased ja sõbrad tõenäoliselt tahavad oksendada iga kord, kui ma peaks alustama oma lauset: „No kui ma ära suren…“, aga noh, planeerija nagu ma olen, siis tuleb ikkagi ka oma surm korralikult ära organiseerida – parim oleks nii, kui teised tuleks ainult matustele kohale, nutaks, sööks ja jooks ning rohkem midagi tegema ei peaks ega ka maksma.
Kusjuures tegelikult võib oma testamendi ja surma planeerimine olla väga lõbus, eriti olukorras kui te käite kõigile teistele samal ajal ajudele, kuna tegemist inimkonnas meeletu tabu teemaga, kuigi samal ajal me kõik lähme mingil ajahetkel. Minu jaoks oli isiklikult väga lõbus vaadata oma tuttavate hapusid nägusid, kui rääkisin oma testamendist ja soovidest 🙂 nii et proovige ka kindlasti järgi oma kodus ka.
Veel üks hea põhjus testamendi omamiseks, kunagi ei tea kui lapsed sind reisil olles ära uputavad.
Tegelikult õppisin oma hiljutisest kogemusest, et testament on ikka väga oluline. Minu tutvusringkonnas on lahkunud mitmeid inimesi, ka väga noori, ja olen kuulnud palju lugusid, kus näiteks naine ja mees ostavad koos kodu ning koos maksavad, aga kui üks osapool lahkub siit ilmast, siis teine ei ole pärija ja peab tehniliselt teise osapoole sugulastelt oma kodu uuesti välja ostma. Teie elukaaslane pole mitte kuskil pärimislistis, kui te ise seda testamendiga ei määra või noh alati võib abielluda, siis saab osa. Samamoodi ka siis, kui teil on lapsed ja olete teise lapsevanemaga lahku läinud ning nüüd on teil uus elukaaslane, kes ei päri ilma testamendita midagi, sest kui te täna surete, siis teie endine elukaaslane saab käsutada teie vara kuna ta on laste hooldaja – kasvõi kolida sisse teie koju, kasutada teie raha jne (Kõlab ahvatlevalt, ma tean!). Enamjaolt inimesed ei mõtle selle peale või arvavad, et neil on veel aega. Mina ka ei mõelnud sellele, kuni minu enda väga lähedane sõbranna ootamatult siit ilmast lahkus ja nägin kõrvalt tema pärandi ajamist. See oli umbes nagu rikka ja kuulsa inimese surm, kuna järsku ilmusid sugulased välja, kelle olemasolust ma ei teadnud mitte midagi. Fun fact muideks, kuni inimene elab, siis kõik ümberringi on nagu head sugulased ja sõbrad jne, aga nii kui inimene kellel on vara lahkub, siis meenutab see sama seltskond filmi “The Purge“. Minu lapsed niigi kaklevad igapäevaselt omavahel ja käivad üksteise toas peeretamas kättemaksuks, siis vähemalt pärandiga sain ühe asja paika panna nende jaoks – minu siit ilmast lahkumine pole miski, mille pärast nad saaks omavahel kraagelda.
Kui hakkasin enda asju vaatama, sain aru, et kogu minu vara pärivad minu lapsed ja juhul, kui lapsed on sellel ajal alaealised, käsutab minu vara see, kes saab nende hooldajaks. Teades mind, siis mu elu peab alati väga planeeritud olema, isegi peale mu surma, ning mul peab alati olema eri variante alates ABC-st kuni XY-kuni välja. On ka risk, et riik otsustab sellises olukorras minu laste isale täishooldusõiguse tagastada ja no kes see ikka tahaks, et sinu eksmees saaks kogu su vara käsutada. Panin siis notarisse aja ja läksin sinna konsultatsioonile, kus räägiti pikalt ja laialt kinnisvarast ja muudest tingimustest, kuni üks hetk ma sain aru, et need punktid ei käi absoluutselt minu kohta, kuna kogu minu vara on firmades, sest ma lihtsalt pole eriline eraisikuna raha hoidja ja firmades tundub see kõik lihtsam. Teile infoks, et te saate ise määrata oma kinnisvarale inimese, kes teie vara hoiab, näiteks kuni teie laps täiskasvanuks saab, ja lahti kirjutada, mida ta tohib sel perioodil teie varaga teha ja mida mitte ning see läheb teie kinnistu dokumentidesse märkena ülesse (see oli üks variantidest, millest rääkisime). Kuna firmades käivad kõik otsused enamusosaluse kaudu, jagasin ka testamendis oma varad inimeste vahel nii, et suurem osa firmadest jääks mulle sobivate inimeste kätte ja kui lapsed saavad täisealiseks, siis saavad nad oma ülejäänud osad kätte. Mu geniaalne loogika seisnes selles, et nii saan mina otsustada, kes minu firmasid juhivad ning valisin enda jaoks usaldusväärsed ja intelligentsed inimesed otsustama. Veidi nadi oleks ju jätta asi looduse hoolde, sest nii võib sattuda firmat juhtima inimene, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised. Haha, mis te arvate, kas ma käisin seda testamenti hiljem parandamas – JAH käisin, sest tol hetkel lisasin üheks varahoidjaks oma elukaaslase, kes siis mõni kuu hiljem otsustas asjad pakkida ja lahkuda mu meeldivast seltskonnast, aga noh nagu öeldakse – mis sitasti see uuesti . Ilmselgelt rääkisin ma oma perele sellest söögi alla ja söögi peale, et kui juhtub nii ja kui juhtub naa, kus on minu tabelid, paroolid jne, et ei peaks hakkama siis jalgratast leiutama või mängima häkkerit, et mis see läpaka parool oli nüüd? Samuti läksin ja rääkisin oma töötajatele, kui minuga peaks juhtuma, mis firmadest edasi saab, et kes juhib ja kes otsustab, sest minu jaoks tundus see oluline, kuigi ma ei planeeri surema hakata, aga nagu variant B, kuidas siis tegutseda. Soomes muideks ei saa firmat alustadagi ainult üks inimene vaid seal peab olema firmal määratud varu juhatuse liige (varahoidja), just sellisteks juhtumiteks, kui põhiotsustajaga peaks midagi juhtuma.
Mainin ära, et testamendi tegemine maksab ainult 40 eurot ja sa saad seda ka igal ajal muuta ning loomulikult ka uuesti maksta . Saad lisada muud infot sinna oma sugulastele, näiteks eelistatud eeskosteisikud, kui lapsed peaks olema alaealised sinu surma hetkel ( lõpptulemusena otsustab laste üle siiski kohalik omavalitsus) ja muude mingite soovide korral otsustavad su sugulased, kas nad tahavad seda järgida või mitte. Notar nõustas mind vist nii umbes 2 tundi vähemalt, ma imestan, et ta ära ei väsinud, ma oleks ammu juba pikalt saatnud. Ma tegin juurde ka kindlustuse, sest mingeid laene ma oma perele jätta ei kavatse. Päeva lõpuks ma tundsin ennast päris turvaliselt suremise osas 😊. Minu meelest on see suremine üldse oluline teema, mida tuleks arutada ja üldse mitte kurval alatoonil vaid lihtsalt selleks, et teada, mis on inimese soovid ja eelistused nii tema vara kui ka matuste osas. See võib paljudele tunduda tabuna ja ebameeldivana, aga olen õppinud, et ka paljud jõukad inimesed on oma elus selle osa läbi planeerinud ja ära korraldanud. Seega ütleks hoopis, et üks samm rikkuse poole on ka oma testamendi tegemine 🙂 .