Ehk jutukesed kuidas kinnisvara kohe kindlasti mitte osta!!!( panen siia mitu hüüumärki et te teaks, see pole investeerimissoovitus) Ma arvan praeguseks on kõik aru saanud, Maarja kõige teravam kriit pole, mingeid graafikuid ma nagunii ei analüüsi või veel vähem uurin piirkonda kuhu kinnisvara ostan.
Seega alustame otsast peale, kui käisin jaanuari kuus Kristi Saare koolitusel ja otsustasin hakata kinnisvara ärikaks täpselt nagu tema. Mitte et koolitus oleks sellest, õigemini see oli terve päev kestnud koolitus ,mis rääkis pensioni sammastest, aga see jooksis kuidagi mööda mu külge maha. Mõtlesin veidi ning otsustasin, tahan ka üürikinnisvara omada, mõeldud , tehtud -kõik tundub lihtne, muudkui võta KV ja City24 lahti , vali korter välja ja osta.
Mina korteri peal oma säästunippe rakendamas- värvin riiulit valgeks.
Lihtsalt nii vaene, et ei jaksa mööblit osta.
Hakkasin netis ringi surfama ja avastasin, et korteri ostuks Pärnu, Sindi või muu lähi ümbruse jaoks olen ma ilmselgelt vaene (tundub et minu lastel oli õigus). Võtsin kaugemad piirkonnad ette ning kohe oli tunne väheke rikkam , hinnad varieerusid nii 20 000 jevro ringis, mis oli minu jaoks juba parem uudis, sest mul jäi ainult pool rahast puudu. Vaatasin oma lemmik panga poole, pank vaatas mind ja me otsustasime koos, et mul on viimane aeg mingit laenu võtta. Korter leitud, hind kaubeldud ning laenu võtsin 10 000 jevrot LHV pangast( loe: kõrge intressiga). Üritasime siis koos korteri omanikuga tehingusse minna aga voilaa, tal eeskoste naise poolt ja asjaga pidur peal. Läksin koju nukra tundega ja kui on õnnetu olla, mis sa ikka paremat teed kui jälle vaatad kinnisvara portaale ja ootad kuni mees naise luba küsib. Muidugi tuju läks kohe paremaks, sest leidsin Vändrast uue korteri hea hinnaga 15 000 eurot ja üüriline ka sees, full combo, mida minul vaja. Kirjutasin siis panka viisaka kirja, et ma tean just küsisin laenu aga äkki saab 15k juurde sest ma leidsin veel ühe üürikorteri endale. Pank nagu alati kade pole, tegime koos lepingud ümber ja raha olemas 2 korteri ostuks.
Vändra korteri tehinguga saime ka ühele poole ning alates märtsist hakkas mul 130 euri üüriraha ka tulema, inimesed kes sees elavad jumala korralikud ja viisakad, mis saaks parem olla- elu kui lill. Lavassaare omaga nii lihtne kõik polnud, Soome riigilt ootasime dokumente ning kes mind teab , siis olen üks igavesti kannatamatu inimene. Lõpuks aprilli alguses olin ligi 3 kuud tehingut oodanud ja ütlesin et rohkem ei jaksa, tehing jäi katki. Samal ajal otsustasin osaleda 2 Lavasaare korteri oksjonil, mõlema alghind jumala hea, vaatasin viimasel päeval pingsalt oksjonit ja tegin oma pakkumisi kuni lõpuks nägin, et mõlema korteri hind läheb minu jaoks jaburaks. Jälle tuju halb, sest kaotada ma ilmselgelt ei oska seega otsustasin kinnisvara portaalidesse ennast lohutama minna, nagu tellitult jälle voilaa Kilingi-Nõmmes täpselt minu jaoks üks peldik korter müügil. Helistasin müüjale , lasin tal juttu rääkida kuni ta ütles et oleks nõus 18k pealt 15k peale tulema, ega mina pikalt ei mõelnud , ütlesin no nii lähme tehingusse , mulle hind sobib. See on nüüd ilmselgelt see hetk kus ütlen- ärge teie nii tehke, sest korterit tuleks ikka vaatama ka minna, analüüsida piirkonda jne jne jne.
Tehing paigas ja 30 aprill , täpselt oma sõbranna sünnipäeval sain teise korteri omanikuks. Vahepeal käisin ikka vaatasin ära ka , sest omanik väga tahtis et ma tuleks vaatama. See korter nii korralik polnud nagu Vändra oma , seega tuli renoveerima hakata. Ma ise ehtne printsess seega palkasin ehitajad ja lammutajad peale ning kohe mai alguses hakkas lammutamine pihta. Õnneks suur osa ehitusest läks üsna sujuvalt, välja arvatud elekter, kus me suutsime nii mõnegi elaniku ja ühistu esimehe närvi ajada oma lühistega, mitu kurja kirja saime. Samuti sai selgeks , mõõdulint pole Maarja jaoks ja mõõta ma ka ei oska, sest tellisin uksed vales suuruses ning 2 ust pidi välja vahetama. Ustega mul üldse keeruline suhe ja näppida ma neid ei tohiks, suutsin korteri ukse luku katki keerata, mõtlesin juba jalaga maha lüüa aga tuttav ei lubanud ja käskis rahulikult asja lahendada, luku saime temaga koos ka vahetatud, peale seda jäin mõtlema, kas on ikka mõtet uksi lukku panna kui ta nii lihtsalt lukus ukse lahti sai.
Minul tuleb ikka oma liistude juurde jääda, nagu näiteks arvutis klõpsimine, sellega olen palju osavam. Korter oli mitmes osas hea õppetund, sain teada millised töömehed sobivad, millised mitte, ning leidsin ka et mu talveaia ehitaja on väga leidlik probleemide lahendaja, kui tulevikus peaksin veel üürikaid juurde ostma. Samuti avastasin no ei ole hea idee ehitada korterit ja talveaeda samal ajal, sest jääd vaeseks kiiremini kui arvestad. Kaks ehituskulu ei anna häid rahalisi väljavaateid- õppige minult, sest mina ise nagunii ei õpi kunagi piisavalt. Nüüd oleme siis rõõmsalt juuli kuus, positiivne on see et korteris kedagi ei uputanud, see pidi hulleim olema mis juhtuda saab. Mingid ämbrid mul ka läbi kolistatud ja saan kohe varsti hakata otsima üürilist Kilingi-Nõmmes. Ma nii proff pole hetkel nagu teised kinnisvara ärikad , seega see aasta jääb see kindlasti viimaseks ostetud üürikorteriks ning uuel aastal vaatan edasi, hetkel tundub et võlakirjade ja laenudega veidi lihtsam opereerida 😊, Samas kogemus on siiamaani põnev ja pingeline ning mis elu see oleks mul , kui pole pidevalt stressis enda tekitatud jama pärast.